Nõmme Kalju eduvalem: järjepidev, kvaliteetne ja südamega tehtud töö.

2007. aastal käis Nõmme Kalju president Kuno Tehva välja eesmärgi tulla viie aastaga Eesti meistriks. Tippu on jõutud järjepideva, kvaliteetse ja südamest tehtud tööga. „Meistritiitli võitmine ja noortetöö tugeva vundamendi loomine on olnud viimase viie aasta tähtsamad eesmärgid ning tundub, et oleme mõlema puhul üsna hästi hakkama saanud,“ tõdeb 2002. aastal jalgpalliklubi arendamisega tegelema hakanud Kuno Tehva.

Presidendi sõnul hakkab Kalju koht, identiteet ja fännikultuur Eesti jalgpallis vaikselt läbi eneseleidmise välja kujunema ning sportlikus mõttes ollakse kohal, kus sooviti viis aastat tagasi olla.

2012. aastal Eesti meistriks kroonitud Nõmme Kalju tee tippu on olnud paljuski omanäoline ja muust Eesti jalgpallist erinev. Klubi juhtkond on jõudnud arusaamani, et kui soovitakse midagi saavutada, olla oma partnerite jaoks arvestatav osapool ning tagada klubile kvaliteetne jätkusuutlikus, siis tuleb muuta Eesti spordis tihti levinud mõtlemist “teen, siis kui saan”.

„Tahame teha Nõmme Kaljust meistriteose, olla unikaalsed ning luua ajaloolisest jalgpalliklubist rahvusvahelise identiteediga respekteeritud organisatsioon, mis töötab ühtse meeskonnana tipptulemuse nimel,“ selgitab Kuno Tehva.

Eelkõige on Kalju konkurentidest eristunud jalgpalliklubi ehitamisel turundusest, milles on kasutatud erinevaid meelelahutusvorme ja turundusnippe vastavalt sihtrühmale, eesmärgiga luua Nõmme Kalju jalgpalliklubist selge bränd. Aastal 2012 on Kalju selge identiteedi ja oma visiooniga profesionaalne jalgpalliklubi, mida kirjeldavad järgmised märksõnad: bränd, profesionaalsus, tervis, järjepidevus, jätkusuutlikus, suhtumine, siirad emotsioonid, imedesse uskumine, ühtne pere, austus ja kvaliteet. „Kõiki häid mõtteid on olnud raske kohe ellu viia, sest puudunud on finantsid ja inimressurss, kuid sellele vaatamata oleme suurema osa oma planeeritud tegevusest suutnud ellu viia,“ räägib Tehva.

Ta tõstab edu arhidektidena esile suurepärased treenerid, tehnilise personali, lojaalsed fännid, fantastilised partnerid, lahedad lapsevanemad, hea tegevjuhi ja Kaljut südamega toetavad sponsorid.

Eesmärk saada kõrgetasemeliseks klubiks

2008. aastal meistriliigasse tõusnud Nõmme Kalju on kolmel korral jõudnud Euroliigasse, Eesti karikafinaali, võidetud on hõbemedal ja nüüd meistritiitel. Tulevikus tahetakse olla edukad Euroopa erinevates liigades, kaitsta meistritiitlit, tulla karika- ja superkarika võitjaks ning püsida tipus.

Lähieesmärgiks on säilitada eduka esindusmeeskonna tuumik ja täiendada seda veel mõne kvaliteetse mängijaga, et Meistrite Liiga kvalifikatsioonis hästi esineda.

Kuno Tehva märgib: „Tipus püsimine on teinekord isegi raskem, kui sinna pürgimine. Samal ajal tuleb ka meie noortel tippu jõuda. Selle nimel oleme valmis kõvasti pingutama, et mõne aasta pärast saaksime komplekteerida esindusmeeskonna juba Kalju oma kasvandikest.“

Samas on Kaljul olnud ka tagasilööke. Presidendi hinge on jäänud kripeldama esimene UEFA Europa League’i mäng lätlastega ja viimane kohtumine aserite vastu, kus edasipääs tundus mõlemal korral käega katsutav, kuid tulemust ei suudetud vormistada. Seedimisele on olnud rasked veel karikafinaalis penaltitega kaotus Florale ja eelmise aasta meistrivõistlustel napilt teiseks jäämine. „Kõik need sündmused oleks võinud minna teisiti, aga samas võib-olla just need tähtsad kaotused on teinud Kaljust sellise meeskonna ja klubi nagu ta praegu on,“ näeb Tehva tagasilöökides ka positiivset.

Seni on meeskonna tuumiku moodustanud peamiselt sisseostetud mängijad välismaalt ja teistest klubidest. Kalju presidendi sõnul on klubi ambitsioonide ja eesmärkide elluviimiseks vaja väga häid mängijaid. Kui suudetakse kasvatada oma noortest sobival tasemel jalgpallureid, mis on prioriteet, siis kindlasti tulevikus väheneb ka välismaalaste osakaal. „See on väga pikk protsess ja realistlikult vaadates julgeks pakkuda, et kümne aasta pärast,“ märgib Tehva, välistamata siiski võimalust, et esimesed pääsukesed võivad juba järgmisel hooajal oma tee esindusmeeskonda leida. „Kalju eelistab alati oma kasvandikke võõrastele, aga küsimus kas esindusmeeskond üldse peab koosnema 100% või enamuses oma kasvandikest on muidugi eraldi teema ja seda otsustavad tulevikus meie treenerid, kes vastutavad sportliku tulemuse eest.“

Fännid on osa klubist

Nõmme Kalju on klubi, kes saab kiidelda kohtumisi külastava suurima publikunumbriga. Eelmisel hooajal oli mängudel keskmiselt 500 pealtvaatajat ja kõige suurema publikuga mängul oli ligikaudu 3000 inimest. Klubi oleks rahul kui hooaja keskmine pealtvaatajate number oleks 1000 ja atraktiivsematel mängudel 3000 – 5000. Nõmme Kalju suhted oma fännidega on head. Aastate jooksul on mõlemad osapooled arenenud ja leitud koostöövorme. Roosade pantrite read on pidevalt täienenud ja lisandunud on mitmed uued positiivsed liidrid. Üha rohkem näeb fännide seas klubi noori kasvandikke ja nende vanemaid.
President jagab fännidele kiitust: „Kalju fännid on osa jalgpalliklubi edust. Oleme selle toetuse eest fännidele väga tänulikud ja katsume võimaluste piires toetada kõiki nende ettevõtmisi.“ Kuno Tehva hinnangul oleks Eesti suuruse riigi jaoks optimaalne publikuarv jalgpalli meistriliigas 2000 – 3000 inimest. Selle saavutamine on võimalik, kui klubid oma suhtumist muudavad. „Sportlik professionaalsus pole klubi tegevuse juures ainus vajalik suund, tegelema peab ka teiste suundadega mis aitavad publikunumbritele ja jalgpallile tervikuna kaasa,“ toonitab president vajadust inimestega tööd teha.

Klubi vajab kodu

Nõmme Kalju kõige suurem mure on hetkel oma staadionikompleksi puudumine, mistõttu ei saa meeskond mängida oma ajaloolisel kodustaadionil Hiiul. Otsitud on erinevaid võimalusi koostöös TTÜ, kohaliku omavalitsuse ja Eesti Jalgpalli Liiduga, kuid momendil on kõik head plaanid takerdunud poliitiliste tõmbetuulte taha. Kuno Tehva sõnul kõneleb see ilmselt sellest, et kohalik omavalitsus ei näe ega mõista seda missioonitunnet, mida iga Nõmme Kalju klubiliige oma hinges kannab.
„Üldjoontes oleme siiski optimistlikud ja usume, et asjad hakkavad uuesti soovitud suunas liikuma,“räägib ta toonitades asjaolu, et kõike seda tehakse mitte ainult Kalju vaid kõigi laste ja perede jaoks. Millal ja kuidas see küsimus lahenduse leiab Tehva öelda ei julge, kuid loodab, et järgmise viie aasta möödudes on sellele suurele küsimusele juba konkreetne vastus olemas. Igatahes kuulub Kalju arengukavasse Nõmme, Mustamäe või Haabersti piirkonda klubihoone, väljakute ja kõige sinna kuuluva rajamine. 21.12.2012 avatakse Arigatos Kalju Mängude Maja, millest tuleb jalgpalliklubi inspiratsioonikeskus lastele ja nende vanematele. Ligikaudu 2000 ruutmeetrisel pinnal tegutsema hakkav Kalju inspiratsioonikeskus hõlmab endas väga erinevaid lastele ja täiskasvanutele suunatud tegevusi ning kannab hüüdlauset – “Võitjate kogemus”. Keskusest leiavad lapsed põneva mängutoa, kus hullata ja pidada sünnipäevasid, toimuma hakkavad teatrietendused, lastediskod, jalgpalli-, võitluskunstide- ja tantsutreeningud, turniirid ning muud huviringid. Lisaks avatakse kaasaegne virtuaalmängude saal, laste ronimisrajad, batuudid, Nõmme Kalju ajalugu kajastav muuseum, jalgpalliklubi fännitoodete pood, siseväljak ja pressikeskus. Maja alla kuulub veel kunstmuruväljak ja rannajalgpallikeskus.

Tähtsad ka noored, naiste- ja rannavutt

Nõmme Kaljus on hetkel ligikaudu 500 noorliiget. Tulevikus tahetakse tegutseda kõikides Tallinna linnaosades ning kasvatada terveid ja mõtlevaid tippjalgpallureid nii Kalju kui Eesti jalgpallikoondiste jaoks. Noorjalgpallureid kasvatatakse teadmises, et jalgpall pole elus kõik. Jalgpalluri karjääri lõppedes peab ta olema võimeline elus ise hakkama saama – omades haridust ja hiljem elukutset. Kalju treenerite kvaliteet ja jalgpallialane haridus tahetakse viia maksimumi, et nad suudaksid anda parimat jalgpalliõpet. Ideaalis peavad treenerid kasvama klubi seest, sest nii suudetakse lastele edasi anda tugevat “vapitunnet”, mida iga mängija aastatega endasse kogunud on. Nõmme Kalju särki selga tõmmates peab noor jalgpallur tajuma oma klubi väärtuseid, ajalugu ja identiteeti ning tundma uhkust. Nõmme Kalju on võtnud arendada ka ranna- ja naistejalgpalli. Sel aastal ehitati Kalju Mängude Maja ühe osana rannajalgpalliväljak, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele. Rannajalgpalli mitmekordse Eesti meistrina tahetakse tuua uut verd liivale, et tagada jätkusuutlikus ka rannajalgpallis. Naistejalgpallis on peale kasvamas täiesti uus põlvkond noori tüdrukuid, kellest juba järgmisel aastal moodustatakse esindusnaiskond. Paljud tüdrukud on noortekoondistes ja klubi näeb nendes suurt perspektiivi. „Oleme kindlad, et ka meie noor naiskond jõuab tippu, see on vaid aja küsimus millal,“ on Tehva optimistlik ka naistejalgpalli suhtes.

Nõmme Kalju fänn Olav Osolin:

“Ma arvan, et Nõmme Kalju on Eestis tuntud. Isegi kui mõnele kodanikule jalgpall ei meeldi (mis on muidugi täiesti arusaamatu, meditsiin saaks siit hea uurimisteema), siis on nad kindlasti silmanud linnatänavail Kalju suuri reklaambännereid ja märganud spordiuudistest Kalju järjekordset võitu. Nõmme Kalju tuntusele aitab kaasa ka keskendumine ühele spordialale – jalgpallile. Karta on, et kui inimestelt küsida, millega seostub teie jaoks Nõmme Kalju, siis saaksime 75% juhtudest vastuseks jalgpalli. Kui me küsiksime sama Kalevi või Flora kohta, siis ei või kuigi kindel olla, et esimesena ei pakuta korvpalli või BioEsti valmistajat”.

Sihikindel turundus

Nõmme Kalju tõi hiljuti koostöös oma toetajate, Sportlandi, Adidase ja Fifaaga turule oma värve ja identiteeti edasikandva tootesarja ning alustas ühtlasi jalgpalliklubi alt kaubandustegevust. Viis Tallinna Sportlandi kauplust on varustatud Nõmme Kalju müügilettidega, kust on võimalik endale soetada klubi sümboolikaga riideid ja meeneid.

Pikk ajalugu

20. detsembril 1922. aastal registreeriti Eesti Vabariigi Kohtuministeeriumi Tallinna-Haapsalu Rahukogu osakonna kohtuistungil Nõmme alevi spordiselts Kalju. 29. detsembril kinnitati Nõmme SS Kalju põhikiri. 1923 loodi Nõmme Kalju jalgpallimeeskond, kes tegutses Hiiu staadionil SS Kalju nime all. Praegune Nõmme Kalju taasmoodustati 1997. aastal pärast seitsmekordse Eesti meistri Tallinna Norma meeskonna tegevuse lõpetamist. Eestvedajad olid Tallinna Jalgpallikooli treener Uno Piir ja Õhtulehe Noorte Jalgpalliklubi president Anton Siht, kes tegid võistkonna Tallinna Jalgpallikooli ja Õhtulehe Noorte Jalgpalliklubi kasvandikest.

Kurioosumina läheb ajalukku 14. juulil 2009 peetud meistriliiga kohtumine FC Kuressaarega. Kalju jäi teenitud võidupunktidest ilma, sest saatis väljakule üheaegselt neli nõndanimetatud võõrmängijat, mistõttu sai Kuressaare kirja 2:– võidu. Et aga Kuressaare eest mänginud Elari Valmas ei oleks tohtinud madalamates liigades teenitud kaartide tõttu kohtumises kaasa teha, kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus.

Roosad pantrid lisavad värvi

2007. aastal mängis Nõmme Kalju esiliigas, kui ühte Hiiu staadionil peetud kodumängu tuli vaatama FC Flora fänn Rootsi Kunn, kes Kalju mängijate roosasid särke nähes leidis, et need on ju roosad pantrid. Fännid võtsid hüüdnime rõõmuga omaks.
Täna kuulub Kalju aktiivsete fännide hulka 25-30 inimest. Roosade pantrite repertuaaris on palju tuntud laule, millele on tehtud oma sõnad. Klubi fännide üks eestvedajaid Mario Tromp räägib, et tegu on hea sõpruskonnaga, kes lisaks mängude külastamisele käib vahel ka bowlingut ja piljardit mängimas. „Klubi ja meeskond on meid omaks võtnud,“ räägib Tromp. „Löödud väravaid ja saavutatud võite käiakse ikka meie juures tähistamas. Klubi toetab meid vahel välissõitudel ja annab tasuta pileteid.“

Fännilaul viisil „meri on, meri jääb…“
Kalju on, Kalju jääb, Kalju olema peab
Kalju raksudes värava lööb
tihti juhtub ka nii, Kalju pidu peab siin (x2)
kollid vuhinal tulevad siis (x2)

Fännilaul viisil „õllepruulija“
Ma lõbus Nõmme Kaljukas hõissa ja hõissa
ma karjun täie häälega hõissa ja hõissa
ma tean, et Kalju kolli lööb ja kolli lööb ja kolli lööb
ma karjun ainult Kaljule, sest Kalju võitma peab, ahoi!

Nõmme Kalju kohad meistriliigas
2008. – 4. koht
2009. – 5. koht
2010. – 4. koht
2011. – 2. koht
2012. – 1. koht

06.10.2012
AJAKIRI JALKA INTERVJUU
Küsimustele vastab Kuno Tehva (Nõmme Kalju)