Nõmme Kalju algusaastatel klubisse kuulunud Kaarel Kose ehk DJ KOZY on homsel Kalju-Flora mängul üks kätlejatest. Lisaks mängib DJ KOZY sel tähtsal mängul ka taustamuusikat. Tegime Kaareliga põhjaliku intervjuu, kus mees rääkis, mis meeskond oli FC Rõõba, kuidas see ühines Kaljuga ning lisaks ka palju vahvaid seiku klubi algusaastatest.
Nõmme Kalju juht Kuno Tehva on jutustanud, et tema liitumine Kaljuga sai paljuski teoks tänu Sinule. Mängisite koos oma sõpruskonnaga jalgpalli FC Rõõba nimelises meeskonnas, mis ühines Nõmme Kaljuga. Kuidas see ühinemine aset leidis ja miks?
Ma tegelikult päris täpselt ei teagi, millest sai ühinemine alguse, aga ühel päeval leidsin end kohvikust Eesti taasiseseisvusmis järgse esimese jalgpallikoondise treeneri Uno Piiriga arutamas FC Rõõba ühinemist Nõmme Kaljuga. Põhjuseks see, et Nõmme Kalju, mida Uno Piir vedas oli noorte jalgpallimeeskond aga jäänud loobumiste ja edasiliikujate tõttu nii hõredaks, et vajas lisajõude. Miks sattus ette just FC Rõõba ma ei teagi, aga sealsamas laua taga sündis otsus, et ühendame jõud ja vaatame, mis saab. Nõmme Kalju oli meie jaoks hea diil, sest nii saime treeneri ja täiesti uuel tasemel mängudeks valmistumise ning hea võimaluse panna end proovile kõrgemal tasemel (me ikkagi olime heal juhul IV – V liiga piiril kõikuv sats).
Milline oli Sinu roll FC Rõõbas ennem ühinemist Kaljuga ja milline oli roll peale ühinemist, siis juba Kaljus?
FC Rõõba oli rohkem sõpruskond, kui midagi muud aga klubis olin mina n.ö asjaajaja või manager, kui tähtsama nimetusega nimetada. Peale ühinemist olin alguses samas rollis, aga kui klubi arendamine tõsisemalt käsile võeti, siis haaras ohjad Kuno.
Kust pärines see naljakas nimi FC Rõõba?
Tegelikult tekkis see meie suvistest väljasõitudest Paldiskisse. Toona suhteliselt värskelt avatud linn oli eksootiline koht, kuhu päeval Tallinnast sõita ja kohe jäi silma majaka juurde viiva tee ääres asuv jalgpalliväljak. Edaspidi läksime sõpradega juba ekstra jalgpalli mängima. Meil oli traditsiooniks kõigepealt majakavahi juurest läbi käia ja lasta tal lestad suitsu panna, et pärast juba mängujärgne piknik korraldada. Neid väljasõite korraldades ja sõpru moosides tekkis nimetus FC Rõõba.
Kas Sa tunned, et oled ka ise Nõmme Kalju taassünni juures oluline lüli?
Ma arvan, et mul on päris oluline roll n.ö matchmakerina, kui viisin kokku võimsalt läbi sugupuu ja lapsest saati Nõmme linnaga seotud Kuno Tehva ja Nõmme Kalju organisatsiooni. Taassündi toetasin kogu hingest ja arvan, et kalju identiteedi kujundamiseks tõuke andmisel mul väike ideeline roll oli, aga siiski jäin ma üsna kiiresti tegema oma põhitööd – tõime FC Rõõba taas tagasi mudaliigasse ja Nõmme Kalju arendamine jäi teiste meeste pärusmaaks.
Kes olid kolm kõige tuntumat jalgpallurit FC Rõõbas, keda ka täna avalikkus tunneb?
Raske küsimus, sest tegelikult me ei koosnenud kuulsustest. Ilmselt tuntumad võivad olla Kuno Tehva, nüüdne Kalju käilakuju, Eero Reinu, kes hommikutelevisiooni saatejuhina on meist kõige kuulsam ja Allar Hint, Eesti Tennise Liidu peasekretär. Lisaksin veel skulptor Neeme Külma, kes kujundas FC Rõõba logo, kus karika kohal leboskles soniga ja vist ka piipu posiv Tallinna kilu. Loodan, et ma kellelegi liiga ei tee, kui just neid kolme mainin.
Millist rolli mängis Kuno Tehva Nõmme Kalju meeskonnas värskelt peale ühinemist FC Rõõbaga ja mis aastal see oli?
Kuno liitus FC Rõõbaga aasta enne seda, kui Kaljuga ühinesime. Kuno juhtus mulle mainima, et ta on kunagi Lõvides mänginud ja luges ette neid kellega koos ta seda tegi. Ilmselt rääksime seda Sun Dance Music Festivali korraldamise aegu ja siis ma käisin peale, kuni ta oli nõus liituma. Kuno oli eriti sel esimesel aastal meile hea ja kindel kaitse tugitala. Aga aastaarvudega olen igatepidi väga kehva – ei julgegi öelda, millal see oli.
Ja siin kunagi Eurovisiooni võitnud 2XL liige ja FC Rõõba kaitsja Kaido Põldma aka Craig!
Kas sa oleksid aastaid tagasi ette kujutanud, et FC Rõõbaga ühinenud jalgpalliklubi Kalju on ükspäev Eesti Meister, karika võitja, mängib edukalt Euroopaliigat ja annab ligikaudu 800’le lapsele jalgpalliharidust?
Võin julgelt öelda, et alguses ei kujutanud aga kui hakkasime tõsiselt arendama, siis selle lühikese aja jooksul, mil olin protsessis osaline olin juba lõpuks kindel, et see juhtub.
Kuidas see Sinu hinnagul juhtus?
Tegijatel oli kõvasti tuhinat, tahtmist oma aega investeerida ja kogemusi marketingi ning meelelahutusäri alal (oleme ausad, jalgpall esindusmeekonna tasemel on meelelahutusäri), marketingiga tehti head tööd ja arendati asja õigesti. Võib-olla ei uskunud ma sellisesse kiirusesse, millega Nõmme Kalju on kõike saavutanud aga usun, et ühinemised FC Kotkasega ja seeläbi väga tugeva noorteorganisatsiooni tekkimise andsid selleks hea aluse. Täiesti kõhklematult võib öelda, et Nõmme Kalju on Eesti jalgpalli üks kõige paremini ja kindlamalt jalgel seisvaid organisatsioone. Nõmme Kalju eeliseks on see millest kunagi Kunoga rääkisime – Nõmme on Tallinnas suurepärane kodu jalgpalliklubile, sest siin on väärikas ajalugu iseseisva linnana, selge oma identiteet ja õiged otsused on aidanud Kalju tugeva publikutoega meeskonnaks. Kõige rohkem teeb rõõmu, et peale ekslemist Kadriorus, on Nõmme Kalju juba teist hooaega tagasi kodus Hiiu staadionil.
Kindlasti oled Sa jälginud Kalju arengut, aga lähme viis aastat tagasi – aega kus Kalju tõusis esiliigast kõrgliigasse. Kuidas Sa reageerisid Kuno Tehva lubadusele, et Kalju tuleb viie aasta jooksul Eesti meistriks? Teadupärast nii ka läks, täpselt viis aastat hiljem, aastal 2012 krooniti Kalju esmakordselt Eesti meistriks.
Mul polnud põhjust kahelda Kuno sõnades. Samas olin kõhklev, sest erinevalt paljude arvamusest, et Kalju on justkui ostmas tiitlit (eksootilised välismängijad ja korralik turundus), teadsin, et Kaljul ei ole kunagi olnud suure rahakotiga omanikku ja ressursside poolest on kõik tulnud raske tööga.
On Sul mõni naljakas seik või lugu FC Rõõba või Kalju algusaastatest?
See on alati kõige raskem küsimus. Kui nii küsida, siis ei mäletagi. Lemmikhetk oli kunagine karikavõit toona taseme poolest kõvasti kõrgemal olnud FC Lelle üle, ning kohapeal viibinud Aivar Pohlaku ilmne pettumus. Ma arvan, et olime mõnes mõttes siiski üks lemmikmeeskondi Jalgpalli Liidu presidendile, sest kõikidel EJL aastalõpuüritustel saime palju enam tähelepanu, kui meie tagasihoidlikud saavutused lubanuks. Kas see just naljaks on, aga juhtus ikka sündmusi nagu ainult madalamatele liigadele lubatud olukord, kus sõber viimasel hetkel otse ööklubist tulles hat-trick’i vormistas (mängu kaotasime ikka 3-4 vist). Eriti hästi on meeles käigud Hiiumaale. Meie esimene mäng oli Emmastes ja sinna minnes kohtus suurem osa satsist esmakordselt meie väravavaht Käbiga, kes sisuliselt terve tee magas ja kohale jõudes seletas, misasi on väljakul paiknemine (süsteem 4-4-2). Tookord tassis meil mängu väravas nii hästi, et jäi mulje nagu me oleks seda mängu varem ka mänginud. Või teinekord, kui kevadringis (kui praame veel ei liikunud) jäime sadamasse jõudmisega hiljaks, lisaks oli mehi puudu ja kõik näis vastu taevast lendavat. Logistiline hullumeelsus. Järgnes hulk telefonikõnesid vastasele, kes oli nõus ootama ja EJL’i, et teha kohapeal lühem mäng. Kui jõudsime Kärdlasse, tuli kohe platsile ja peale mängu kiirelt putsades autole joosta. Kuna viimane võimalusi oli täiel kiirusel kihutada Hiiust Saarde suunduvale praamile (pidime kaptenit nuiama, et praam meid 15 minutit ootaks) ja sealt täiskiirusel Kuivastusse – isegi politsei leebus meie seiklustest kuuldes ja saime tehtud – iseenesest 9kesi mängides tulemus just suurem asi ei tulnud aga pealtvaatajate kommentaarid platsi kõrval olid ikkagi kuld.
Juba Kalju nime all mängides lõpetas põhimõtteliselt minu mängijakarjääri meie kunagine peaminister ja FC Toompea mängija Juhan Parts, kellega palli pärast võitlusesse minnes rebestasin oma põlve meniski ja ristandsideme.
Ja võib-olla kõige emotsionaalsem hetk oli paar aastat tagasi, kui minu oma noorema poja treener mainis, et oli FC Rõõba fänn ja käis poisina kõikidel Lelle staadionil toimunud kodumängudel kohal.
FC Rõõba magav väravavaht Käbi!
Räägime muusikast. Oled endiselt Raadio 2 saatejuht ja sul on populaarne Hip Hopi saade Linnadžungel. Kuidas Sul läheb saatejuhi, muusiku ja dj’na aastal 2017 ja mis on muutunud viimase kümne aastaga?
Uusn, et läheb hästi, kuigi saan muusikale pühenduda tunduvalt vähem, kui sooviksin. Linnadžungel on minu jaoks väga eriline, nimetame seda esmaspäevase hilisõhtuseks teraapiatunniks. Viimase kümne aastaga on hip-hop muutunud tohutult, tulnud uued kõlad ja kunagine hardcore underground on laienenud igas suunas, mitte ehk alati mulle enim meeldivas aga see on lõppkokkuvõttes tähendab, et muusikastiil elab ja areneb ning on võimsam kui eales varem.
Mis on saanud Sinuga seotud bändidest A-Rühm ja Must Q?
Must Q on areenilt kadunud aastast 1997 ja sellel suunal ei toimu mitte midagi, kuigi ideaalis tahaksin ühel hetkel bändi lood ühele plaadile koguda. A-Rühm on lõpuks ometi tõsiselt üheskoos lugusid teinud ja jaanuaris valmis uus singel „Mingi kukk on mu BMW’s“, millele tuleb kohe-kohe uus versioon koos videoga. Usun, et nii mõndagi kuulete veel enne suve.
Lisaks kõigele töötad Sa Harju Maavalitsuses. Millised on Sinu tööülesanded riigiametnikuna?
Harju Maavalitsus on mu põhitöö ja siin tegelen arenguosakonnas peaasjalikult väliskoostöö ja strateegiatesse panustamisega. Kõige tuntum on vast käimasolev Tallinn-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuring, mille läbiviimisel Harju Maavalitsus partneriks on. Lisaks mitmed teised maakonna konkurentsivõime, transpordi ja ruumilise arengu seisukohalt olulised koostööd. Hetkel on meie peamiseks eesmärgiks luua eeldused, et tulevikus oleks Harjumaa ja Tallinn nii sisemiselt, kui ka maailmaga võimalikult hästi ühendatud ja seda minimaalse võimaliku mõjuga keskkonnale. Püüame võimalikult palju õppida teiste Euroopa riikide kogemusest ja mõnikord kaasarääkijana viia oma visioone EL tasemele. Võib öelda, et olen tegemas väga põnevat päevatööd.
Kuna Sa valid reedesel tähtsal mängul ka taustamuusikat, siis mida on rahval Sinu muusikavalikust oodata?
Ma olen viimastel aastatel kiiva hokifänni ja harrastajana (Kakumäe Kullid) mänginud muusikat nii HC Panter kui ka Eesti koondise mängudel. Nimetaksin seda mida seekord mängin tujutõstvaks ja energiliseks seguks kogu popmuusika spektri ulatuses kantrist rocki, metali, hip-hopi, EDM’i, trummi ja bassini.
Lõpetuseks – kumb reedel võidab, kas Kalju või Flora?
Kuidas Sul on seda üldse võimalik küsida!?
Nõmme Kalju vs FC Flora juba sel reedel, 10 märtsil kell 19.30 Hiiu staadionil.
Mängu kannab üle ETV.
Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1494887737205393/
Tśeki Kaarel Kose saadet Linnadźungel: http://r2.err.ee/l/linnadzungel
Toimetas: Sarah Brigitta Praun