Heategevuspartner   |

Lastekaitse


NÕMME KALJU FC  LASTEKAITSE JA HEAOLU PÕHIMÕTTED 


Lapse turvalisuse tagamise kord 

Tagada lastele jalgpallist osavõtt, mis oleks nii lõbus kui ka turvaline kõigile lastele, olenemata nende vanusest, võimekusest või seotusest. Spordis ei ole kohta ahistamisele või mis tahes väärkohtlemisele


Klubi juhindub oma põhimõtetel EJL ja Antidopingu sihtasutuse korrast 

https://eadse.ee/wp-content/uploads/2021/06/kaitumisjuhend.pdf

Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, jagatud riietus- ja duširuumid jmt.


Turvalisuse tagamine

Kõikide ametiisikute vastutus korra rakendamiseks, kõikide lastega ( kuni 18 aastased) töötavate isikute vastutus turvalisuse tagamiseks, edendamaks laste heaolu ja huvisid arvestades. Jalgpall peaks olema ohutu harrastamine kõikidele lastele, positiivne ja meeleolukas harrastus vältimaks ohtu kahju ja väärkohtlemise eest. Laste turvalisuse tagamisel ennetatakse situatsioone kahjude tekkimiseks, tagatakse probleemide tekkimisel õiglane tegutsemine arvestades laste huvisid vastavalt standarditele ja seadusandlusele (eriti kriminaalsete tegudega seonduvalt). Väärkohtlemine on lapse halvasti kohtlemine, mis võib põhjustada lapsele kahju ja isik tekitab oma käitumisega lapsele kahju või ei suuda ära hoida kellegi teise põhjustatavat kahju.

Probleemide ilmnemisel tuleb olukorda hoolikalt uurida ning otsus vääralt käitunud inimesega koostöö jätkamise kohta keskendub sellele, et tagatakse laste ohutus ja peetakse silmas nende huvisid( vajadusel koostöö omavalitsuse lastekaitse spetsialisti või politseiga).

Lapsi võivad väärkohelda inimesed, keda nad teavad kas peresiseselt, kogukonnas või muude tegevuste ja harrastuste kaudu, ka võivad lapsi väärkohelda võõrad veebi teel. Lapsi võivad väärkohelda täiskasvanu, täiskasvanud, teine laps või lapsed. Väärkohtlemist kohtab mitmel kujul ning see hõlmab  füüsilist, emotsionaalset, psühholoogilist ja seksuaalset väärkohtlemist, hoolimatust ja hoolimatut kohtlemist, vägivalda ja ärakasutamist.  Väärkohtlemist esineb ka laste vahel, laste puhul väljendub see kiusamises. Kiusamise korral on vajalik aidata last, keda kiusatakseja tegeleda kiusajaga ja tegutseda nii, et kumbagi last ei kah- justata ja mõlema lapse huvisid ja heaolu on silmas peetud.


Riskid jalgpallis ja olulised tegevused 

Vigastused-  tahe saavutada edu ja võita võib viia selleni, et lapsi survesta- tahakse enamaks sundida, kui nende vanusele ja võimetele on mõistlik või sobilik.

Surve sooritusele -  Võitmine on oluline jalgpalli osa, äärmusliku pinge alla panemine talle olla kahjulik psüh- holoogiliselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt.

Füüsiline kontakt -  Riietus- ja duširuumides, samuti füsioteraapias ja ravil tekivad füüsilist kontakti sisaldavad olukorrad, mis võivad pakkuda kiusamise, sobimatute fotode või videode jäädvustamise ja seksuaalse väärkohtlemise võimalusi.

Väljasõidud -  Probleemid pealiskaudse järelevalvega, laste ärakadumine, ligipääs alkoho- lile või sobimatule telesisule, probleeme sotsiaalmeedia kasutamisega ja võimalusi väär- kohtlemiseks, eriti seksuaalseks väärkohtlemiseks.

Lähedased suhted -  Meeskonna suhted treeneri ja abipersonaliga on paratamatuu ( autoriteedid ja mentorid), lähedased ja usaldusväärsed suhted oma treeneritega, kes on sageli nende elus olulised inimesed ning tleb hinnata autoriteedi ja usalduse kuritarvitamise võimalusi ja lastele kahju tekitamise võimalust.

Jalgpall peab kõigi laste jaoks olema ohutu, positiivne ja nauditav kogemus, kõigil lastel on võrdne õigus kaitsele ja turvalisusele ning sellele, et nende heaolu ja osalemist toetatakse, olenemata nende vanusest, soost, seksuaalsest orientatsioonist, rahvusest, sotsiaalsest taustast, usulisest kuuluvusest, tasemest, võimekusest ja eriva- jadusest, kõik lapse turvalisuse tagamise tegevused tuleb teha laste parimaid huvisid silmas pidades, igaühel on vastutus tagada laste turvalisus, Turvalisuse tagamise meetmed ei tohi olla diskrimineerivad ja peavad arvestama, et mõned lapsed (näiteks erivajadusega) võivad olla väärkohtlemise osas suuremas ohus, lapse turvalisuse tagamises on oluline läbipaistvus ja avatus, kõiki lapse turvalisust ja kaitset puudutavaid probleeme tuleb tõsiselt võtta ja vajadusel pöörduda õigus- kaitse ja kohaliku omavalitsuse lastekaitse poole, vajadusel tehakse koostööd  teiste organisatsioonidega, konfidentsiaalsus oluline, kõik turvalisuse tagamise tegevused peaksid olema vastavuses riiklike ja rahvusvahe- liste seaduste ja põhimõtetega.


Klubi valmisolek ja ennetamise 

Klubi kontaktisik noortega töötamisel  Klubi Noortetööjuht ja Noorteööosakonna infojuht „ Helen Mahmastol“  aitab kohandada turvalisuse tagamise korda. Tema ülesandeks on olla ühenduslüliks, anda nõu, toetada ja abistada organisatsiooni turvalisuse tagamise kord rakendamisel ja sellega seotud protseduuridel, sealhulgas muredele ja konkreetsetele juhtumitele reageerimisel. Lisaks on koolitustel osalenud ka suurem osas Klubi noorettreenereid, staadioni areenimeister.

Sobimatute inimeste lastega töötamise ennetamiseke teostatakse  enne tööleasumist taustakontrolli ja korraldatakse turvalisuse tagamise koolitused, vajadusel täiendav järelvalve tesotamine. Klubi arvestab vajadusega rikkuja või rikkujate organisatsioonist ajutiselt eemaldamist,  kuni uurimistulemuste sel- gumiseni. Käitumsikoodeksis ( ametijuhend) sialduvad disiplinaarmeetmed.

Organisatsioon toetab lastega töötamisel vähemalt kahe täiskasvanu osalust ( ka lapsevanem). Laste turvalise järelevalve jaoks peab silmas laste vanust ja laste võimekust, riietusruumides, duširuumides teostatakse  järelevalve moel, mis tagab laste privaatsuse kaitse. Ööbimistega väljasõitude ajal ei tohi lapsed magada üksinda samas ruumis koos järelevalvet tegevate täiskasvanutega.

Klubi väliselt on meie neutraalseks kontaktisikuks antud valdkonnale spetsialiseerinud spordipsühholoog:
Külliki Taylor
tel: 528 2406
e-mail: kylliki.taylor@jkkalju.ee


Teadlikkuse tõstmine

Klubi ametiisikuid, töötavad isikuid ja liikmeid teavitatakse  lapse turvalisuse tagamise poliitikast , pannakse mõistma, kuidas ära tunda lapse väärkohtlemist ja probleemidest teatamise protseduuri, kuidas tõsta laste teadlikkust oma heaolust ja kuidas nad ise saavad end hoida väljaspool ohtu. Klubi  ametnikud ja treenerid on osalenud ja osaleb ka edaspidi Alaliidu, spordiprganisatsioonide, omavalitsuste poolt pakutavatel koolitustel ja seminaridel.

Klubi on koostanud riskijuhtimismeetmeid ja on kõigile järgimiseks kohustuslikud.

 

Muredest teavitamine

Klubi on välja töötamas juhtumitest teavitamise korra ning on edastatakse see kõigile organisatsiooni töötajatele, sealhulgas lastele, perekondadele ja ühendustele ( Klubi koduleht avalik dokument).  Kõiki kirjalikke andmeid  ja teavitusi  säilitatakse turvalisuse tagamise kontaktisik konfidentsiaalses keskkonnas.

 

Turvalisuse tagamise tegevused

Klubi on loomas täiendavaid sidemed politsei ja lastekaitseasutustega, et hõlbustada nende poole pöördumist ja vajadusel otsida spetsialisti nõu ja toetust, osaletakse koolitustel ja seminaridel. Pöördumised kohalikku lastekaitse- ja õiguskaitseasutusse tehakse alati kirjalikult.

Klubi juhindub asjaoludest, kus Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abi vajavat last, peab teatama sellest kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111 (LasteKS § 27 ja seksuaalne väärkohtlemine on kuritegu ning sellest tuleb teavitada politseid

 

ABISTAVAD JUHISED SPORDIPERSONALILE 

NB! Lastekaitseseadus (§ 27) kohustab kõiki isikuid, kellel on olemas teave abi vajavast lapsest, viivitamatult teatama sellest kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111 ning hädaohus lapsest (§ 31) hädaabinumbril 112.

Käitsmireeglid lastega töötavatele isikutele 

-        Kohtle kõiki austusega ja hoidu sellisest käitumisest ja tegutsemisest, mida võidakse pidada ebasobivaks või solvavaks. Austa teiste eraelu ja privaatsust.

-        Väldi füüsilist kontakti, mida võib pidada sobimatuks ja/või soovimatuks.

-        Väldi verbaalset suhtlust, millel on solvav, mõnitav või seksuaalne alatoon.

-        Väldi sportlase suunal sobimatut, negatiivset ja/või seksuaalse alatooniga pilkamist.

-        Väldi sportlastega individuaalset, eraldatud viibimist privaatses ruumis, välja arvatud juhul, kui juures viibib ka lapsevanem või mõni muu sportlase esindaja. Individuaalne treeningtund või muu treeninguväline eraldatud suhtlemine peaks olema eelnevalt noorsportlasega läbi räägitud ja soovitavalt peaks sellest olema teavitatud ka lapsevanemat.

-        Väldi treeningkeskkonnaväliste isiklike suhete ja rollikonflikti kujunemist (st treeneri- sportlase suhte piiri ületamine). Juhul kui selline olukord on tekkinud, tuleb sellest viivitamatult teada anda spordiorganisatsioonis kokku lepitud usaldusisikule. Edasine käitumine/tegevus otsustatakse spordiorganisatsiooni sisemiste reeglite järgi.

-        Tahtmatu ebasobiva kommentaari või käitumise korral vabanda ja selgita juhtunut eesmärgiga tagada teise poole edasine turvalisus ja heaolu. Lapsega seotud olukorrast teavita ka lapsevanemat.

-        Mitte mingil juhul ei tohi pakkuda tasu või muud hüve eesmärgiga paluda osaleda ebasündsas tegevuses.

Nii sportlased kui spordipersonal vastutavad ühiselt selle eest, et spordiorganisat- siooni sees kehtestatud käitumisreegleid järgitakse. Ka spordiorganisatsiooniga seotud lapsevanemad, fännid jt isikud peaksid tunnustama ja järgima kehtestatud reegleid. Spordipersonal peab võtmavastutuse ja tegutsema kohe, kui märga- takse kokkulepitud käitumisreeglite rikkumisi (vt IV osa).

Eesti spordis kehtib nulltolerants igasuguse diskrimineerimise, väärkohtlemise ning ahistamise suhtes. Treenerite käitumise üldreeglid on kehtestatud treenerite eetika- koodeksis  https://www.eok.ee/treenerid/treenerite-eetikakoodeks)

Klubi ametiikute ametijuhendi osa on EJL poolt välja töötatud Käitumsikoodeks https://jalgpall.ee/ejl/content/editor/files/6.%20EJL-2.5%20näidisvorm-käitumiskoodeks-klubi%20ametnikele-varustajatele-koostööpartneritele-vabatahtlikele.pdf

 

Koostanud : Ehte Eamets ( tegevjuht)

Uuendatud / 01.10.2022