Rainis on sügisese koolihooaja algusega rahul, sest enamik kooliõpilastest on oma hobid valinud ja jalgpall Nõmme tingimustes on kahtlemata hea valik. Gruppide täitumus on aastakäiguti erinev. Vaieldamatult populaarseim on sünniaastad 2001–2003, kus on end proovile tulnud panema ligi 40 last. Treeninguid annab Mikk Haavistu, kes ise jalgpallurina pallib Kalju esindusmeeskonnas. Siit ka laste suur huvi.

Indro Olumets, kunagine vabariigi koondise tasemel mängija, väidab, et tema hoole all olevatesse gruppidesse mahuks veel 1998. aastal sündinud poisse, tore oleks, kui pisuke kokkupuude jalgpalliga oleks ka enne olnud.

Uus rühm loodi päris väikestest, 2004.–2005. aastal sündinutest, keda juhendab Tarmo Randver. Ka tema on nõus pisikesi huvilisi veel vastu võtma. Midagi eriti keerulist ju ette ei võeta, aga varane tutvus jalgpallimuruga on igati põnev. Nii et igale hakkajale poisile või tüdrukule, sest ka tüdrukutele on meil grupid, leiame koha, nendib Rainis Maasing.

Trenni võib tulla igaüks. Lisama peaks ka, et jalgpalli mängitakse iga ilmaga, ainult riietus peab olema vastav. Ka vihmaga on tore mängida: pall liigub kiiremini, mängija peab libedaga rohkem keskenduma ja pingutama. Libisemisi on samas palju toredam teha, petteliigutused kannavad ka rohkem vilja. Talvisel perioodil toimuvad Kalju treeningud Männiku staadioni kilehallis, kus keegi ei saa otseselt lörtsmärjaks ja karge tuul ei puhu ka naha vahele.

Küsimusele, kas trenni võib tulla igaüks või peavad olema mingid kindlad omadused, vastab Rainis Maasing, et kahtlemata on teretulnud kõik. «Aremad saavad julgust juurde ja liiga julged õpivad teistega arvestama. Jalgpallimänguga kaasneb väga palju teisigi toredaid elamusi – käiakse koos võistlustel, laagrites, koos võistkonnaga tähistatakse tähtpäevi, kindlasti on paljudel emadel-isadel oma lapsepõlvest spordi kaudu saadud hea sõber eluks ajaks.»

«Klubi liikmeks peaks astuma, kui kord-paar trennis on käidud ja tahtmine tõsine, tuleb täita ankeet, kus saadud andmete põhjal liidame huvilise klubi nimekirja. Enamasti organiseeruvad ka vanemad, et kogemusi ja informatsiooni vahetada. Koostööst treener, vanemad, lapsed tekib uus sünergia, mis võib lapse kasvatamisel lisaks koolikeskkonnale suureks abiks olla,» ütleb Rainis.

Loe artiklit täies pikkuses 15. oktoobri „Nõmme Sõnumites”.